Kreeka käendajad ei taha kontrolli käest anda

Kreeka abipaketi suurus on 240 miljardit eurot. Praegu kehtiv abipakett lõpeb euroala riikide jaoks selle aasta lõpus, kuid puudub kindlus, et Kreeka suudab laenuturul omal jõul toime tulla. Nii kaalutakse Kreekale ennetava laenuliini avamist. IMFi osast oleks Kreekal veel väljamakseid saada, kuid neist soovib Kreeka valitsus loobuda.

„Arvestades seda, et turu suhtumine on jätkuvalt heitlik ning reformide osas veel palju rasket tööd teha, on suur toetus ennetava laenuliini eraldamiseks ESMist (Euroopa alaline päästemehhanism,“ ütles eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem eile hilisõhtul eurogrupi kohtumise järel, vahendas Bloomberg. See tähendaks Kreeka jaoks ka poliitika alal uusi nõudmisi ja tingimusi. Veel lisas Dijsselbloem, et Kreeka toetamises peab osalemist jätkama ka IMF, mille lõa otsast Kreeka poliitikud võimalikult kiiresti vabaneda soovivad. Just IMFi seostavad kreeklased valusate eelarvekärbetega.

Kreeka peaministri Antonis Samarase jaoks kujutab eurogrupi selline seisukoht poliitilist riski. Vihatud käenduse alt vabanemine on olnud olulisemaid teemasid poliitilise toetuse kindlustamiseks. Samarasel on kuni veebruarini aega, et kindlustada parlamendis vajalik enamus Kreeka uue presidendi valimiseks. Kui see ei õnnestu, ootavad ennetähtaegsed valimised, kus arvamusküsitlused näitavad võitu Syriza parteile, mille juht Alexis Tsipras on häälekas Kreeka abiprogrammi tingimuste kriitik.

Ennetähtaegsed valimised asetaks kreeklased sama dilemma ette nagu 2012. aastal, kus Kreeka jätkamine euroalal rippus juuksekarva otsas, ütles agentuurile Bloomberg Kreeka administratiivsete reformide minister Kyriakos Mitsotakis.

Enam kui neli aastat pärast seda, kui Kreeka riigi rahandusse seis euroalal kriisi vallandas, tahab Kreeka nüüd Iirimaa, Portugali ja Hispaania järel abipaketist väljuda. Kreeka päästepaketi suurus, mis moodustab poole kokku viie riigi toetuseks eraldatud summast, ning pidevad probleemid abilaenu tingimuste täitmisega, ei innusta euroala riike ja IMFi Kreekat käenduse alt vabaks laskma.

Enne mis tahes järgmiste otsuste tegemist Kreeka osas, tuleb aga lõpule viia praegu pooleli olev järjekordne hindamine, kuidas Kreeka oma kohustusi täidab. Uusi otsuseid on oodata detsembris.